Korstna ladumine vastvalminud või pooleliolevale majale. Uue korstnapitsi ladumine
- Kivikorsten sobib tahke küttega köetavatele küttekolletele (pliit, ahi, kamin, saunakeris).
- Tänu oma massiivsusele akumuleerub osa väljuvast heitgaaside soojusenergiast ja korsten töötab osaliselt ka soemüürina.
- Puhta vuugiga laotud korsten näeb välja stiilsem ja ilusam kui moodul- või plekkkorsten.
- Hinna poolest soodsam, kui muud tüüpi korstnad.
Et uus korsten kauem vastu peaks, on oluline õige kütmine ja hooldamine
- Kütta tuleks puudega, mille niiskussisaldus ei ole üle 20 %. Märja küttega küttes on põlemine mittetäielik ja korstnasse tekib pigi, mis võib süttida. Märja küttega ei tõuse põlemistemperatuur piisavalt kõrgeks ja puid kulub rohkem. Õues kuivatatud puud kõlbavad kütta umbes aasta pärast.
- Küttekolle peab saama piisavalt õhku. Poolkinnise siibriga ja praokil ahjuuksega küttes tekib jällegi mittetäielik põlemine, mille tulemusena küttekolle ei saavuta vajalikku temperatuuri ja põlemisel eraldub korstnasse rohkelt tahma. Kahjulik on ka liiga palju õhku, mis jahutab küttekollet.
- Ära põleta prügi. Plastiku ja ehitusprahi põletamisel tekib palju kahjulikke kemikaale, mis ladestuvad küttesüsteemide sisepinnale ja kahjustavad neid. Suurenevad hoolduskulud ja väheneb küttesüsteemi eluiga.
- Õigeaegne hooldamine on vajalik. Korstnapühkija tuleks kutsuda küttesüsteemide puhastust tegema olenevalt kütmise intensiisvsusest 1-2 korda aastas.
Korstna ehitus jäta spetsialistide teha
Korstna ladumine on täpne töö, mida ei tohiks teha kindlasti inimene, kes pole seda ennem teinud ja kes ei tea korstna ehitusnõudeid. Kvaliteeti muudavad juba näiteks vuugisegu paksus ja korstna sisepinna siledus. Ka lõõri läbimõõt ei tohi kõikuda. Katusest väljaulatuvatele korstnapitsidele on samuti kehtestatud omad nõuded. Ohutuse tagamiseks tuleb korstna ehitus teha nõuetekohaselt.
